Tuula Relvatehase jahirelvad

Tuula Relvatehasel on seljataga pikk kuulsusrikas ajalugu. Tuula meistrid on olnud aastasadu nutikuse ja osavuse etaloniks – ega siis ilmaasjata polnud kirbu rautanud sepa Kurakäe elukoht Tuulas.

Samasugune tööle pühendumus ja kvaliteedile ning töökindlusele orienteeritus iseloomustab ka Kurakäe järeltulijaid tänapäeval. Omaette teemaks on Tuula relvatehases valminud unikaalsed relvad, mille kaunistamiseks kasutatakse kulda, hõbedat, luud, pärlmutrit ja muid väärtuslikke materjale.

Ajalugu 

15. veebruaril 1712 andis Peeter I välja ukaasi Tuula Relvatehase rajamiseks. Tehas varustati tolle aja tehnika viimase sõna järgi, seal rakendati veejõul töötavaid masinaid, toru ja selle õõne puurimismasinaid, lihvimismasinaid jne, mis tõstis toodangu kvaliteedi tolle aja eliidi hulka. Tsaari ukaasiga kuulutatigi Tuula Relvatehase toodang tollaseks riiklikuks etaloniks. 1720. aastal andis tehas Vene armeele 22 000 kerget töökindlat tulekivilukuga jalaväe- ja tragunipüssi ning püstolit. 1749. aastal alustati ka külmrelvade, rapiiride, mõõkade, saablite jne masstootmist. 

18. sajandi teise poolde jääb Tuula Relvatehase õitseaeg, nõudlus selle kunstiliselt kujundatud ja eritellimusel valminud toodangu järele tõusis hüppeliselt. Paljude Tuula relvameistrite saladuste juured ulatuvad just sellese ajaperioodi. Selliseid Tuula relvameistreid nagu Ivan Puškin, Ivan Ljapin, kaheraudse salvega tulelukuga püssi looja, ja Ivan Polnin, ühe esimese mitmelasulise püssi prototüübi looja, nimesid tunti kogu maailmas. 

Pärast 19. sajandil toimunud rekonstrueerimist sai Tuula Relvatehas üheks Euroopa parimaks. 1879. aastal alustati täiustatud libiseva lukuga Berdani-süsteemi vintpüsside tootmist. Loodi ka spetsiaalne töökoda, kus täideti sport- ja jahirelvade eritellimusi. Suurenes ka toodetavate relvade valik – tootmises olid nii ühe- kui kaheraudsed eestlaetavad püssid, kesktulesalvpüssid, sileraudsed ja kombineeritud püssid. Püssitorude valmistamisel kasutati nimeka konstruktori Mosini avastatud damaskuse terase tehnoloogiat.  Mosin tegeles ka erinevate salvpüsside konstrueerimisega. 1891. aastal võeti pärast põhjalikke katsetusi Vene armee relvastusse Mosini ja Belgia relvatöösturi ning –konstruktori Nagant’i süsteemi kolmevindiline vintpüss. 

1902. aastal seati Tuula Relvatehases sisse jahipüsside tootmisliin. Algul valmistati kukkedeta jahipüsse mudel B, hiljem aga Ivašentsevi süsteemi kukkedega jahipüsse. Maxime-tüüpi raskekuulipilduja tootmisse minekuga 1910. aastal jõudis tehas maailmas esirinda – ükski teine relvatehas ei suutnud tol ajal toota nii valmis kuulipildujaid kui ka neile vaja minevaid varuosi. 

Eelmise sajandi 20. aastatel töötati välja ja anti tootmisse jahipüssi mudel P ja Kotšetkovi jahikarabiin NK-8,2, väiksekaliibrilised vintpüssid TOZ-1, TOZ-2, sektorsihikuga ühelasulisi vintpüsse TOZ-7, TOZ-8 ja sportpüss TOZ-10.  Ühendamaks kõikide konstruktorite jõupingutusi loodi tehases 1927. aastal projekteerimis-konstrueerimisbüroo, mille esimesteks saavutusteks olid lennukikuulipildujad PV-1 ja ŠKAS. 

1939. aastal lõi F. Tokarev automaatsnaiperpüssi SVT-38, mida võib täie õigusega koos mudeliga M 1 Garand lugeda Teise maailmasõja suuremateks legendideks. Suure Isamaasõja ajal lisandusid Tuula Relvatehase toodangusse veel automaatpüssid SVT-38/40, lennukikahur ŠVAK, Nagant’i süsteemi revolver ja Tokarevi süsteemi püstol. 

Sõja lõppedes keskendus Tuula Relvatehas sport- ja jahirelvadele. Sel ajal loodi sellised relvamudelid nagu kaheraudne kukkedeta TOZ-25, kaheraudne kukkedega BM, väiksekaliibrilised vintpüssid TOZ-8M, TOZ-12, TOZ-16 ja TOZ-18. Samas alustas tehas 7,62 mm Simonovi süsteemi karabiini SKS tootmist. 1965. aastast toodetakse ka teineteise peal asuvate torudega (under-and-over) kaheraudset Korovjakovi ja Otšnnevi süsteemi jahipüssi TOZ-34. 

1961. – 1982. aastani täitis Tuula Relvatehas riiklikku tellimust Kalašnikovi automaatide (selle aja jooksul toodeti kuut erinevat mudelit), juhitavate tankitõrjerakettide Maljutka, Fagot ja Konkurs ja automaadi toru aluse granaadiheitja Koster tootmiseks.