Walther

Waltheri püstolid olid asjatundjate hulgas hinnatud juba enne teist ilmasõda – ammu enne seda, kui James Bondile, kultusfilmidest tuntud Briti salaagendile 007 kuuekümnendate aastate algul Waltheri legendaarne politseipüstol PPK kaenlaalusesse holstrisse torgati.

Kõigile on tuntud väljendid „saksa kord“ ja „saksa täpsus“ ning just Waltheri toodangus väljenduvad need kõige paremini. Lisaks PPK-le tuntakse kogu maailmas selliseid püstolimudeleid nagu PP, P38, TP, TPH ja PP-Super. Kaks esimest mudelit on tootmises olnud juba 1929. aastast. 

Üks Waltheri viimaseid saavutusi on püstol P99, mida võib näha ka agent 007 käes viimases Bondi-filmis. Sama relva kannavad ka Saksa Liitvabariigi politseinikud. 

Enam kui 120 tegutsemisaasta jooksul on Walther laiendanud oma toodangu profiili – tänapäeval toodetakse firmas lisaks püstolitele ka sport-, jahi- ja täpsuspüsse, õhkrelvi ja automaate sõjaväe tarbeks. 80 aastat on uuenduslembene Walther püsinud maailma relvatootjate esirinnas ega kavatsegi kättevõidetud positsioone loovutada – Waltheri tehastes rakendatakse tehnika ja tehnoloogia kõige uuemaid saavutusi. 

Ajalugu 

Ammustest aegadest on relvatootmise algrakukesteks olnud sepikojad. Samasugune oli olukord ka Tüüringis Suhli ja Zella-Mehlise ümbruses, kus tagasihoidlikud sepad alustasid püsside tootmist, pannes sellega aluse kuulsale Waltheri relvavatehasele. Kuulsa firma eelkäijaks võib lugeda August Theodor Waltherit, kes abiellus tuntud püssimeistri Gustav Wilhelm Pistori tütretütrega. Waltheri relvatööstuse tõeliseks rajajaks tuleb siiski pidada 1858 aastal sündinud Carl Wilhelm Freundi, kes rajas pärast õpingute lõpetamist 1886. aastal isikliku relvatööstuse. Oma õpipoisi Carl Waltheri abiga hakkas ta valmistama Martini ja Aydti süsteemil põhinevaid jahi- ja sportpüsse. 

Carl Waltheri naine oli samuti pärit relvatootjate perekonnast ja neil sündis viis poega – Fritz, Georg, Wilhelm, Erich ja Lothar. Kolm esimest õppisid oma isa sepikojas relvameistriks, Erichist sai tuntud ärimees, Lothar aga õppis lukksepaks ja valuvormimeistriks. Ettevõtmine arenes ja 1903. aastal pandi Zella-Mehlises alus väikesele tehasele. 

Fritz Walthrit köitis eriti tol ajal uudne poolautomaatpüstolite tööprintsiip ja tehnoloogia. Ta veenis ka oma isa Carl Waltherit, et tulevik kuulub just nimelt poolautomaatpüstolitele. 1908. aastal valmiski nende kahe mehe koostöös esimene püstol – Mudel 1. Sellele järgnesid teised, kuni seeria ammendus 1920. aastal Mudel 9-ga. 1921. aastal alustasid Waltherid palju kiidetud automaatjahipüssi tootmist, 1932. aastal konstrueerisid nad kaheraudse jahipüssi, millele peagi järgnesid väikesekaliibrilised püssimudelid. Pärast isa surma võttis Fritz Walther firma juhtimise üle, vennad olid talle igati toeks. 

Firma laiendas oma profiili, hakates tootma arvutusmasinaid. Eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel võis kontorilaudadel üle kogu maailma näha tollaseid imemasinaid, mida kaunistas Waltheri firmamärk. Fritz Walther keskendus siiski talle eriti lähedaseks saanud relvatootmisele. Ta õhutas igati ka oma töötajaid initsiatiivi ilmutama, mille tulemusel sündis 1937. aastal Perfecta – Walter Riemi konstrueeritud gaasi- ja stardipüstol. 

Hoolimata sellest, et relvaturul suhtuti umbusuga ka kahetoimingulistesse revolvritesse, jäi Fritz Walther truuks just sellele käsirelvade tööprintsiibile. 1929. aastal paiskas ta turule püstolimudeli PP, mida saatis kohene müügiedu kogu maailmas. Peagi järgnes kompaktsem, politseile mõeldud mudel PPK. Mõlemaid mudeleid peeti omal ajal täiuslikeks ning need on tootmises veel tänapäevalgi. Mõlemast püstolimudelist huvitusid eriti just korrakaitseorganid, mis ei jäänud märkamata tavakodanikelgi, õhutades neidki muretsema endale enesekaitserelvaks just Walther PP-d või PPK-d. 

Vallutamata oli veel vaid militaarsektor, kuhu Walther end jõuliselt püstolimudeliga P38 sisse murdis. Seegi püstol ületas töökindluselt ja täpsuselt kaasaegseid analooge, muutudes peagi populaarseimaks militaarpüstoliks. Teise maailmasõja lõpuaastatel oli Waltheri edu tipus – firmas töötas enam kui 2500 inimest ja Zella-Mehlise linn tunnustas Carl Waltheri panust linna arengusse turuplatsile Carl Waltheri nime andmisega. 

Fritz Waltheril õnnestus sõjatulest päästa vaid õhuke joonistemapp ja 80 patenditunnistust. Siiski püüdis ta Ulmi lähedale rajada uue ettevõtte – täiesti tühjale kohale, nagu tema isagi omal ajal. Uue relvatehase algiduks sai, nii naljaks kui see ka pole, kingsepatöökoda. Varsti tehti algust tõsisemate ettevõtmistega ja Nieder-Stotzingenis ja Gerstettenis hakati tootma kassaaparaate. 1949. aasta aprillis tähistasid firma töötajad 1000. kassaaparaadi valmimist. Fritz Waltherile tähendas müügiedu eelkõige seda, et ta sai jällegi pühenduda oma kutsumusele – relvade tootmisele. Ulmis Doonaubastionis pandi alus relvatehasele ja 1950. aasta lõpuks oli maha müüdud esimesed 100 Waltheri õhupüssi. 

Järgmiseks sammuks oli ikka veel populaarsete püstolimudelite PP, PPK ja P38 tootmise käivitamine. Viimase võttis P1 nime all kasutusele Saksa Liitvabariigi (Föderaal)armee. Tootmisse läksid ka uued püstolimudelid – TP, TPH, PP Super, P5 ja P88. Läbimurre saavutati ka püsside tootmises – relvaturul leidsid oma kindla koha Waltheri jahi- ja sportpüssid. Võimuorganitele konstrueeris ja tootis Walther kahte tüüpi automaate ja WA2000 snaipripüsse. 

Pärast Fritz Waltheri surma 1966. aasta septembris juhib ettevõtet tema poeg Heinz Walther, keskendudes just sportrelvadele, mille tootmiseks rakendab uudseimaid tehnoloogiaid.