Sellier & Bellot padrunitele kulutatud raha on väärti iga viimast kui senti, sest firma tagab jahimeestele, sportlaskuritele ning tavalistele laskehuvilistele oma toodangu kõrge kvaliteedi, täpsuse, usaldusväärsuse ja ohutuse.
Sellier & Bellot padrunite kõrget kvaliteeti kinnitavad maailmatasemel laskevõistlustel just selle firma laskemoonaga võidetud kõrged auhinnalised kohad.
2005. aastal tähistas Sellier & Bellot oma 180. tegevusaastat.
Alates 1825. aastast, mil Luis Sellier alustas Prahas löökkapslite tootmist, on firmat saatnud pidev edu. Tänapäeval kuulub Sellier & Bellot Tšehhi Vabariigi tähtsaimate masinatööstusettevõtete hulka.
Firma tegeleb laskemoona ning pürotehnika arenduse, tootmise ja müügiga, aga ka erivarustuse, töö- ja mõõteriistada ning täppismasinate tootmise ja müügiga. Ettevõtte toodete spekter on lai, hõlmates jahipüssipadruneid, vintpüssi, püstoli ning revolvripadruneid, ääretulepadruneid ja militaarset laskemoona ja –komponente.
Ajalugu
- 5. august 1825. aastal andis Austria keiser Franz I prantsuse kaupmehele Louis Sellier’le õigus hakata Prahas vastavatud tehases tootma löökkapselid jalaväepüssidele. Mõne aja pärast ühines firmaomaniku kutsel ettevõttega ka Jean Maria Nicolaus Bellot ja tänu just viimase ettenägelikule juhtimisele tunti Sellier & Bellot’ toodangut varstiu juba Atlandi ookeani mõlemal kaldal. Juba 1830. aastal tootis tehas aastas 60 miljonit löökkapslit, 1837. aastal tõusis aga toodangu maht ennekuulmatu 156 miljonini.
- 1829. aastal asutati Preisimaal Schönebeckis harutehas.
- 1870. aastal sai alguse padrunite tootmine. Lisaks Flobert’I ääretule ja Lafabaucheux’ löökkapselpadrunitele hakati tootma ka kesktulepadruneid. Lühikese ajaga tõusis tehase aastatoodang 10 miljoni padrunini
- 1884. aastal asutati veel kolmaski harutehas – sedapuhku Riiga. Viimane rahuldas nii Vene kui Skandinaavia riikide löökkapslite vajaduse
- 1893. aastal kinnitati Prahas Sellier & Bellot kaubamärk
- 1895. aastal võeti tootmisse esialgu jahipüssipadrunite hülsid, millele peagi järgnesid komplektsed padrunid. Škoda tehases Pilsenis hakati tootma lõhkeaineid ja sütikuid
- 1914 – 1918 katkestati tsiviilpadrunite tootmine, keskendudes ainul militaarsete vajaduste rahuldamisele. Sel perioodil töötati välja ning anti tootmisse Steyri 9 mm padrun. Pärast Tšehhoslovakkia iseseisvumist 1918. aasta oktoobris sai Sellier & Bellot värske vabariigi sõjaväe ja politsei peaminie käsirelvade laskemoonaga varustaja. Hiljem ilmusid toodangusse ka jahi- ja sportpüssipadrunid. Ettevõtte militaarrelvade padruneid hakati eksportima Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse, kus neid kõrgelt hinnati
- Sellier & Bellot sai maailma suuremaks lämmastikhõbeda tootjaks, tänu millele suurenes oluliselt tööstuslike detonaatorite tootmine
- 1936. aastal laieneb ettevõte veelgi, kolides Prahast Vlašinisse
- 1945. aastal tehas natsionaliseeriti, tänu millele kasvas nii tootmismaht ja laienes toodete spekter: tootma hakati 40 erineva kaliibriga püssi-, 10 püstoli- ja 20 revolvripadrunit. Toodetavate jahipüssipadrunite kaliibrite arv kasvas 12-t 410-le. Tehase kogutoodang kasvas viiekordseks, umbes 70 protsenti kogutoodangust läks eksporti. Tšehhoslaovakkia armee tarbeks hakati tootma originaalseid 7.62x45, 7.62x39 ja 7.62x54R padruneid
- 1964. aastal võeti kasutusele hõõrdumisvabad jahipüssipadrunihülsid
- 1972. aastal algas C.I.P. normidele vastavate padrunite tootmine
- 1992. aastal muutus Sellier & Bellot riigiettevõttest ühisettevõtteks, mille omanikud on Tšehhi juriidilised ja füüsilised isikud. Peaaegu 70 protsenti tehase toodangust läheb selle tütarettevõtte Sellier & Bellot Trade JSC kaudu eksporti enam kui 70 riiki. 1998. aastal anti Sellier & BEllot JSC-le ISO 9001 sertifikaat1999. aastal võitis Sellier & Bellot Saksamaa ajakirja Deutsche Waffen Journali pronksmedali padrunite konkursil.